Inimese värvide tootmise ja kasutamise ajalugu ulatub tagasi kiviaega. Ulatuslikud arheoloogilised tõendid kinnitavad, et juba 7000 aastat tagasi valmistasid inimesed primitiivsetes ühiskondades algelisi kattematerjale, kasutades loomseid rasvu, puumahla ja looduslikke pigmente; nad kasutasid neid dekoratiivsetel eesmärkidel tööriistadega, nagu suled ja oksad. Inimühiskonna edenedes ja pronksiaja tulekuga tegid iidsed tsivilisatsioonid erineval määral edusamme otse looduslikest ainetest kattekihtide valmistamisel.
Hiinas kasutati juba Shangi dünastia ajal metsikutelt lakipuudelt korjatud looduslikku lakki riistade, paleede ja templite kaunistamiseks. Kevad- ja sügisperioodiks oli tungõli kateteks töötlemise tehnoloogia omandatud. Sõdivate riikide perioodil tekkis tava segada toorlakk tungõliga-, mis tähistas lisandite kasutuselevõttu kattepreparaatides ja lükkas katete arengu uude ajastusse. Changsha Mawangdui Hani haudadest välja kaevatud lakikirstudel ja esemetel on tugevad, vastupidavad lakikiled, millel on suurepärased kaitseomadused; need leiud näitavad ilmekalt Hiina toorlakitehnoloogia kõrget küpsuse taset, mille oli saavutanud 2. sajandil eKr. Tungaõli ja naturaalse laki kombineeritud kasutamine andis aluse ühisele terminile "youqi" (sõna-sõnalt "õli-lakk" või värv), mis on säilinud tänapäevani.
